English-Video.net comment policy

The comment field is common to all languages

Let's write in your language and use "Google Translate" together

Please refer to informative community guidelines on TED.com

Mission Blue Voyage

Enric Sala: Glimpses of a pristine ocean

Enric Sala: pilguheit puutumata ookeani

Filmed
325,900 views

Mõelgem ookeanist kui meie globaalsest säästukontost - ja praegu võtame sellelt kontolt vaid raha välja, mitte ei kanna juurde. Enric Sala näitab, kuidas me puutumatute merekaitsealade abiga saame oma säästukontot täiendada ja milline võimas ökoloogiline ja majanduslik kasu sellega kaasneb.

- Marine ecologist
Working at the intersection of science and policy, Enric Sala searches for the last pristine marine environments on Earth — and brings back data to help governments protect them. Full bio

I'm going to tell you two things todaytäna:
Ma räägin teile täna kahest asjast.
00:15
One is what we have lostkadunud,
Esiteks sellest, mis me kaotanud oleme,
00:17
and two, a way to bringtuua it back.
ja teiseks, kuidas seda tagasi tuua.
00:19
And let me startalusta with this.
Lubage, et alustan sellega.
00:21
This is my baselinelähtejoon:
See on minu võrdluse alus.
00:23
This is the MediterraneanMediterranean coastrannikul
See siin on Vahemere rannik,
00:25
with no fishkala, baretühi rockkivi
kus pole kalu, ainult paljas kivi
00:28
and lots of seameri urchinsmerisiilik that like to eatsööma the algaevetikad.
ja palju merisiile, kellele meeldib vetikaid süüa.
00:31
Something like this is what I first saw
Midagi sellist nägin ma kõigepealt,
00:35
when I jumpedhüppas in the watervesi for the first time
kui esimest korda Vahemere rannikul
00:37
in the MediterraneanMediterranean coastrannikul off SpainHispaania.
Hispaania lähedal vette hüppasin.
00:40
Now, if an alienvälismaalane cametuli to earthmaa peal --
Kui Maale saabuks üks tulnukas
00:43
let's call him JoeJoe --
- anname talle nimeks Joe -
00:46
what would JoeJoe see?
siis mida Joe näeks?
00:48
If JoeJoe jumpedhüppas in a coralkorall reefReef,
Kui Joe hüppaks vette korallrahu juures,
00:50
there are manypalju things the alienvälismaalane could see.
siis on palju, mida tulnukas näha võiks.
00:53
Very unlikelyebatõenäoline, JoeJoe would jumphüpata
On väga ebatõenäoline, et Joe
00:56
on a pristinerikkumatu coralkorall reefReef,
hüppaks vette rikkumatu korallrahu juures,
00:58
a virginneitsi coralkorall reefReef with lots of coralkorall, sharkshaid, crocodileskrokodillid,
ürgse rahu juures, kus on palju koralle, haisid,
01:00
manateeslamantiinid, groupersvõistlejaid,
krokodille, manaate, huntahvenaid,
01:02
turtleskilpkonnad, etcjne.
kilpkonni ja nii edasi.
01:04
So, probablytõenäoliselt, what JoeJoe would see
Ilmselt näeks Joe hoopis
01:06
would be in this partosaliselt, in the greenishrohekalt partosaliselt of the picturepilt.
neid asju, mis jäävad siia pildi rohelisse ossa.
01:08
Here we have the extremeäärmuslik with deadsurnud coralskorallid,
Siin on äärmus surnud korallide,
01:12
microbialmikroobne soupsupp and jellyfishMeduusid.
mikroobide supi ja meduusidega.
01:15
And where the diversukelduja is,
Ja seal, kus on tuuker,
01:17
this is probablytõenäoliselt where mostkõige rohkem of the reefskarid of the worldmaailm are now,
seal asub praegu ilmselt suurem osa maailma korallrahusid,
01:19
with very fewvähe coralskorallid, algaevetikad overgrowingkinnikasvamise the coralskorallid,
kus on väga vähe koralle, vetikad kasvavad neile peale,
01:22
lots of bacteriabakterid,
palju baktereid,
01:24
and where the largesuur animalsloomad are goneläinud.
ja kust suured loomad on kadunud.
01:26
And this is what mostkõige rohkem marineMarine scientiststeadlased have seennähtud too.
Ja seda on näinud ka suurem osa mereteadlasi.
01:29
This is theiroma baselinelähtejoon. This is what they think is naturalloomulik
See on nende võrdluste alus. Seda peavad nad loomulikuks,
01:31
because we startedalgas modernkaasaegne scienceteadus
sest moodne teadus tegi sukeldumisega
01:34
with scubascuba divingSukeldumine long after
algust alles hulk aega pärast seda,
01:36
we startedalgas degradingalandav marineMarine ecosystemsökosüsteemid.
kui me mere ökosüsteeme rikkuma asusime.
01:38
So I'm going to get us all on a time machinemasin,
Nüüd torkan ma meid kõiki ajamasinasse
01:41
and we're going to the left; we're going to go back to the pastminevik
ja me sõidame vasakule, läheme tagasi minevikku,
01:44
to see what the oceanookean was like.
et näha, milline ookean siis oli.
01:46
And let's startalusta with this time machinemasin, the LineRida IslandsSaared,
Alustame oma ajamasinaga sealt, Line'i saartelt,
01:50
where we have conductedläbiviidud a seriesseeria
kus me oleme läbi viinud terve rea
01:52
of NationalRiiklike GeographicGeograafiline expeditionsekspeditsioonid.
National Geographic ekspeditsioone.
01:54
This seameri is an archipelagosaarestik belongingkuuluvate to KiribatiKiribati
Siin meres on saarestik, mis kuulub Kiribatile
01:56
that spansulatub acrossüle the equatorEkvaator
ja ulatub üle ekvaatori.
01:58
and it has severalmitu uninhabitedasustamata,
Ja seal on palju asustamata,
02:00
unfishedunfished, pristinerikkumatu islandssaared
kalameestest puutumata, rikkumata saari
02:02
and a fewvähe inhabitedkus elavad islandssaared.
ning ka mõned asustatud saared.
02:04
So let's startalusta with the first one: ChristmasJõulud IslandIsland, over 5,000 people.
Alustame esimesega - Jõulusaar, üle 5000 elaniku.
02:06
MostEnamik of the reefskarid are deadsurnud,
Enamik korallrahusid on surnud.
02:09
mostkõige rohkem of the coralskorallid are deadsurnud -- overgrownrohtu by algaevetikad --
Suurem jagu koralle on surnud, vetikate alla mattunud.
02:12
and mostkõige rohkem of the fishkala are smallerväiksem than
Ja suurem jagu kalu on väiksemad,
02:15
the pencilspliiatsid we use to countloota them.
kui pliiatsid, mille abil me neid kokku loeme.
02:17
We did 250 hourstundi of divingSukeldumine here
2005. aastal kulus meil siin
02:20
in 2005.
sukeldumisele 250 tundi.
02:22
We didn't see a singleüksi sharkShark.
Me ei näinud ainsatki haid.
02:24
This is the placekoht that CaptainKapten CookKokk discoveredavastati in 1777
Selle paiga avastas 1777. aastal kapten Cook.
02:26
and he describedkirjeldatud a hugetohutu abundancearvukus of sharkshaid
Ta kirjeldas, kuidas tohutud haiparved
02:29
bitinghammustamine the ruddersroolid and the oarsaerud of theiroma smallväike boatspaadid
nende väikeste paatide tüüre ja aerusid hammustasid,
02:32
while they were going ashoremaale.
kui nad kaldale sõudsid.
02:35
Let's moveliikuma the dialdial a little bitnatuke to the pastminevik.
Keerame ajaratast veel veidi kaugemale minevikku.
02:37
FanningTuulutus IslandIsland, 2,500 people.
Fanningi saar, 2500 inimest.
02:39
The coralskorallid are doing better here. Lots of smallväike fishkala.
Siin läheb korallidel paremini. On palju väikseid kalu.
02:41
This is what manypalju diverssukeldujad would considerkaaluge paradiseparadiis.
See oleks paljude sukeldujate jaoks paradiis.
02:43
This is where you can see mostkõige rohkem
Siin on võimalik näha suuremat osa
02:45
of the FloridaFlorida KeysVõtmed NationalRiiklike MarineMarine SanctuarySanctuary.
Florida Keysi riiklikust merekaitsealast.
02:47
And manypalju people think this is really, really beautifulilus,
Ja paljud peavad seda imekauniks,
02:49
if this is your baselinelähtejoon.
kui võrdluse aluseks on see siin.
02:52
If we go back to a placekoht
Kui läheme tagasi sellisesse paika
02:54
like PalmyraPalmyra AtollAtoll,
nagu Palmyra atoll,
02:56
where I was with JeremyJeremy JacksonJackson a fewvähe yearsaastaid agotagasi,
kus ma olin koos Jeremy Jacksoniga mõni aasta tagasi,
02:58
the coralskorallid are doing better and there are sharkshaid.
siis siin läheb korallidel paremini ja on ka haisid.
03:01
You can see sharkshaid in everyigaüks singleüksi divesukelduma.
Igal sukeldumisel võite näha haisid.
03:04
And this is something that is very unusualebatavaline in today'stäna on coralkorall reefskarid.
Ja see on tänapäeval korallrahude juures väga ebatavaline.
03:06
But then, if we shiftnihe the dialdial
Aga kui me keerame ajaratast
03:09
200, 500 yearsaastaid back,
200 või 500 aastat tagasi,
03:11
then we get to the placeskohti where the coralskorallid
siis jõuame paikadesse, kus korallid
03:14
are absolutelyabsoluutselt healthytervislik and gorgeousgorgeous,
on täiesti terved ja imeilusad,
03:16
formingmoodustades spectacularsuurepärane structuresstruktuurid,
moodustavad suurepäraseid struktuure,
03:18
and where the predatorsröövloomad
ja kus kiskjad
03:20
are the mostkõige rohkem conspicuousnähtav thing,
on kõige silmatorkavam asi,
03:22
where you see betweenvahel 25 and 50 sharkshaid perper divesukelduma.
seal näete 25 kuni 50 haid ühe sukeldumise jooksul.
03:25
What have we learnedõppinud from these placeskohti?
Mida oleme neist kohtadest õppinud?
03:30
This is what we thought was naturalloomulik.
Need siin on paigad, mida me loomulikuks pidasime.
03:33
This is what we call the biomassbiomass pyramidpüramiid.
Seda nimetame me biomassi püramiidiks.
03:37
If we get all of the fishkala of a coralkorall reefReef togetherkoos and weighkaaluge them,
Kui me liidame kokku korallrahul elavate kalade kaalu,
03:39
this is what we would expectoota.
siis ootaksime seda tulemust.
03:42
MostEnamik of the biomassbiomass is lowmadal on the foodtoit chainkett, the herbivorestaimtoiduliste,
Biomassi lõvisa on toiduahelas allpool, herbivooride seas,
03:44
the parrotfishparrotfish, the surgeonfishsurgeonfish that eatsööma the algaevetikad.
papagoikalade ja tuurade seas, kes vetikaid söövad.
03:47
Then the planktonplankton feederssöötja, these little damselfishdamselfish,
Nende järel planktonist toituvad kalad, väikesed ahvenalised,
03:50
the little animalsloomad floatingujuv in the watervesi.
väikeloomad, kes vees hõljuvad.
03:53
And then we have a lowermadalam biomassbiomass of carnivoreskiskjaliste,
Ja siis biomassi väiksem osa, karnivoorid,
03:56
and a lowermadalam biomassbiomass of topüleval headpea,
ning kõige väiksem biomass on tipus,
03:58
or the sharkshaid, the largesuur snappersriffahvenad, the largesuur groupersvõistlejaid.
haid, suured riffahvenad ja huntahvenad.
04:00
But this is a consequencetagajärg.
Kuid see on tagajärg.
04:03
This viewvaade of the worldmaailm is a consequencetagajärg
Sellise maailmapildi oleme saanud tänu
04:05
of havingvõttes studiedõppinud degradedhalvenenud reefskarid.
rikutud korallrahude uurimisele.
04:07
When we wentläksin to pristinerikkumatu reefskarid,
Kui me läksime ürgsetele, puutumata rahudele,
04:09
we realizedrealiseeritud that the naturalloomulik worldmaailm
siis saime aru, et looduslik maailm
04:11
was upsidetõus down;
oli pahupidi.
04:13
this pyramidpüramiid was invertedümberpööratud.
See püramiid oli pea alaspidi.
04:15
The topüleval headpea does accountkonto for mostkõige rohkem of the biomassbiomass,
Ülemisse otsa kuulub kõige suurem osa biomassist,
04:17
in some placeskohti up to 85 percentprotsenti,
mõnes kohas kuni 85 protsenti,
04:20
like KingmanKingman ReefReef, whichmis is now protectedkaitstud.
näiteks Kingmani riff, mis on nüüd kaitse all.
04:22
The good newsuudised is that, in additionlisa to havingvõttes more predatorsröövloomad,
Hea uudis on see, et arvukalt pole ainult kiskjaid,
04:25
there's more of everything.
vaid kõike on palju.
04:27
The sizesuurus of these boxeskastid is biggersuurem.
Need kastid siin on kõik suuremad.
04:29
We have more sharkshaid, more biomassbiomass of snappersriffahvenad,
On rohkem haisid, rohkem riffahvenate biomassi,
04:31
more biomassbiomass of herbivorestaimtoiduliste, too,
samuti rohkem herbivooride biomassi,
04:34
like these parrotpapagoi fishkala that are like marineMarine goatskitsed.
nagu see papagoikala, kes on nagu merekits,
04:36
They cleanpuhas the reefReef; everything that growskasvab enoughpiisav to be seennähtud,
nad puhastavad korallrahu kõigest, mis nähtavaks kasvab,
04:39
they eatsööma, and they keep the reefReef cleanpuhas
nad söövad ja hoiavad sellega rahu puhtana
04:42
and allowlubama the coralskorallid to replenishtäiendada.
ning lasevad korallidel kosuda.
04:45
Not only do these placeskohti --
Nendes iidsetes, puutumata paikades
04:47
these ancientiidne, pristinerikkumatu placeskohti -- have lots of fishkala,
ei ole mitte ainult palju kala,
04:49
but they alsoka have other importantoluline componentskomponendid
seal on ka palju muid olulisi komponente
04:51
of the ecosystemökosüsteem like the gianthiiglane clamskarbid;
ökosüsteemi jaoks, näiteks hiidmerikarbid.
04:53
pavementsteekatte of gianthiiglane clamskarbid in the lagoonslaguunid,
Laguunides on hiidmerikarpidest sillutisi,
04:55
up to 20, 25 perper squareruut metermeeter.
kus on kuni 20 või 25 karpi ruutmeeri kohta.
04:57
These have disappearedkadus from everyigaüks inhabitedkus elavad reefReef in the worldmaailm,
Need on kadunud kõikidelt asustatud rahudelt maailmas.
04:59
and they filterfilter the watervesi;
Ja nad filtreerivad vett,
05:02
they keep the watervesi cleanpuhas from
nad hoiavad vee puhtana
05:04
microbesmikroobid and pathogenspatogeenid.
mikroobidest ja haigusetekitajatest.
05:06
But still, now we have globalglobaalne warmingsoojenemine.
Kuid siiski, nüüd on meil globaalne soojenemine.
05:08
If we don't have fishingKalastamine because these reefskarid are protectedkaitstud by lawseadus
Kui seal ei kalastata, sest rahud on kas seaduse kaitse all
05:11
or theiroma remotenesskaugus, this is great.
või asuvad liiga kaugel, siis see on suurepärane.
05:14
But the watervesi getssaab warmersoojem for too long
Aga kui vesi liiga kaua aina soojemaks muutub,
05:16
and the coralskorallid diesurra.
siis korallid surevad.
05:18
So how are these fishkala,
Kuidas siis saavad need kalad,
05:20
these predatorsröövloomad going to help?
need kiskjad abiks olla?
05:22
Well, what we have seennähtud is that
Me oleme märganud,
05:24
in this particulareriti areaala
et just selles piirkonnas siin,
05:26
duringajal ElEL NinoNino, yearaastas '97, '98,
El Nino ajal, aastail '97 ja '98,
05:28
the watervesi was too warmsoe for too long,
oli vesi liiga pikka aega liiga soe
05:30
and manypalju coralskorallid bleachedpleegitatud
ja suur hulk koralle pleekis ära
05:32
and manypalju diedsuri.
ning paljud neist surid.
05:34
In ChristmasJõulud, where the foodtoit webvõrk is really trimmedtahutud down,
Jõulusaare juures, kus toidvõrk on tõesti piiratuks jäänud,
05:36
where the largesuur animalsloomad are goneläinud,
kust suured loomad ära on kadunud,
05:39
the coralskorallid have not recoveredtagasi.
seal pole korallid taastunud.
05:41
In FanningTuulutus IslandIsland, the coralskorallid are not recoveredtagasi.
Fanningi saare juures ei ole korallid taastunud.
05:43
But you see here
Aga näete siin,
05:46
a bigsuur tablelaud coralkorall that diedsuri and collapsedkokkuvarisenud.
suur sarvkorall, mis suri ja vajus kokku.
05:49
And the fishkala have grazedkasvatatud the algaevetikad,
Ja kalad on vetikate kallal maiustanud,
05:52
so the turfterav of algaevetikad is a little lowermadalam.
nii et vetikavaip on veidi madalamal.
05:54
Then you go to PalmyraPalmyra AtollAtoll
Ja kui läheme Palmyra atollile,
05:56
that has more biomassbiomass of herbivorestaimtoiduliste,
kus on ülekaalus herbivooride biomass,
05:58
and the deadsurnud coralskorallid are cleanpuhas,
siis need korallid on puhtad.
06:01
and the coralskorallid are comingtulemas back.
Ja korallid on taastumas.
06:04
And when you go to the pristinerikkumatu sidekülg,
Kui minna puutumatule poolele,
06:06
did this ever bleachvalgendi?
siis kas need pole kunagi pleekida saanud?
06:08
These placeskohti bleachedpleegitatud too, but they recoveredtagasi fasterkiiremini.
Need paigad siin said samuti pleekida, kuid taastusid kiiremini.
06:11
The more intactpuutumata, the more completetäielik,
Mida tervem ja terviklikum,
06:13
[and] the more complexkeeruline your foodtoit webvõrk,
mida komplekssem on toiduahel,
06:15
the higherkõrgem the resiliencevastupidavus, [and] the more likelytõenäoliselt
seda suurem on vastupidavus,
06:17
that the systemsüsteem is going to recovertaastuma
seda tõenäolisem, et süsteem taastub
06:20
from the short-termlühiajaline impactsmõju of warmingsoojenemine eventsüritused.
soojenemist põhjustavate sündmuste lühiajalistest tagajärgedest.
06:22
And that's good newsuudised, so we need to recovertaastuma that structurestruktuur.
Ja see on hea uudis. Seega tuleb meil seda struktuuri taastada.
06:25
We need to make sure that all of the piecestükid of the ecosystemökosüsteem are there
Peame tagama, et kõik ökosüsteemi lülid on olemas,
06:28
so the ecosystemökosüsteem can adaptkohanema
et ökosüsteem saaks kohaneda
06:32
to the effectsmõjud of globalglobaalne warmingsoojenemine.
globaalse soojenemise tagajärgedega.
06:34
So if we have to resetlähtestamine the baselinelähtejoon,
Kui me peame võtma võrdluseks uue aluse,
06:37
if we have to pushsuruge the ecosystemökosüsteem back to the left,
kui meil tuleb lükata ökosüsteem tagasi vasakule,
06:40
how can we do it?
siis kuidas saame seda teha?
06:42
Well, there are severalmitu waysviisid.
On mitu võimalust.
06:44
One very clearselge way is the marineMarine protectedkaitstud areasalad,
Üks väga selge variant on merekaitsealad,
06:46
especiallyeriti no-takenr-võtta reservesreservid
eriti kaitsealad, kust ei tohi midagi püüda,
06:48
that we setseatud asidekõrvale
mis me ära eraldame,
06:50
to allowlubama for the recoverytaastamine for marineMarine life.
et lasta mere-elul taastuda.
06:52
And let me go back to that imagepilt
Lubage mul minna tagasi selle
06:54
of the MediterraneanMediterranean.
pildi juurde Vahemerest.
06:56
This was my baselinelähtejoon. This is what I saw when I was a kidpoiss.
See oli minu võrdluse aluseks. Lapsena nägin ma just seda.
06:59
And at the samesama time I was watchingvaadates
Samal ajal vaatasin ma televiisorist
07:02
JacquesJacques Cousteau'sCousteau's showsnäitab on TVTV,
Jacques Cousteau saateid,
07:04
with all this richnessrikkus and abundancearvukus and diversitymitmekesisus.
nägin kogu seda rikkust, küllust ja mitmekesisust.
07:07
And I thought that this richnessrikkus
Ja ma mõtlesin, et see rikkus
07:09
belongedkuulus to tropicaltroopiline seasmered,
kuulub vaid troopikamerele
07:11
and that the MediterraneanMediterranean was a naturallyloomulikult poorvaene seameri.
ja Vahemeri ongi loomulikult vaene meri.
07:13
But, little did I know,
Tollal polnud mul aimugi, enne kui
07:15
untilkuni I jumpedhüppas for the first time in a marineMarine reservereservi.
esimest korda merekaitsealal vette hüppasin.
07:17
And this is what I saw, lots of fishkala.
Ja siis nägin ma seda - arvukalt kalu.
07:20
After a fewvähe yearsaastaid, betweenvahel fiveviis and sevenseitse yearsaastaid,
Mõni aasta hiljem, 5 kuni 7 aasta pärast,
07:23
fishkala come back, they eatsööma the urchinsmerisiilik,
tulid kalad tagasi, nad söövad merisiile
07:25
and then the algaevetikad growkasvatada again.
ja siis hakkavad jälle vetikad kasvama.
07:27
So you have this little algalvetikate forestmets,
Algul hakkab vesi õitsema
07:29
and in the sizesuurus of a laptopsülearvuti
ja sülearvuti suurusel pinnal
07:31
you can find more than 100 speciesliigid of algaevetikad,
võite leida 100 erinevat liiki vetikaid,
07:34
mostlyenamasti microscopicmikroskoopiline fitsobib
enamasti mikroskoopilisel tasemel,
07:36
hundredssadu of speciesliigid of little animalsloomad
sadu kalu ja väikseid loomakesi,
07:38
that then feedsööda the fishkala,
kellest kalad siis toituvad,
07:41
so that the systemsüsteem recoverstaastab.
nii et süsteem saab end taastada.
07:43
And this particulareriti placekoht, the MedesMedes IslandsSaared MarineMarine ReserveReservi,
See koht siin, Medesi saarte merekaitseala,
07:45
is only 94 hectaresha,
mis on vaid 94 hektari suurune,
07:48
and it bringstoob 6 millionmiljonit eurot euroseurot to the localkohalik economymajandus,
toob kohalikule majandusele sisse 6 miljonit eurot,
07:50
20 timeskorda more than fishingKalastamine,
see on 20 korda rohkem kui kalastamine.
07:53
and it representsesindab 88 percentprotsenti
Ja see moodustab 88 protsenti
07:55
of all the touristturist revenuetulu.
kogu turismist saadavast tulust.
07:57
So these placeskohti not only help the ecosystemökosüsteem
Seega need paigad aitavad lisaks ökosüsteemile
07:59
but alsoka help the people
ka inimesi, kes sellest
08:02
who can benefitkasu from the ecosystemökosüsteem.
ökosüsteemist võivad kasu lõigata.
08:04
So let me just give you a summaryKokkuvõte
Lubage ma võtan kokku, et mida need
08:06
of what no-takenr-võtta reservesreservid do.
kaitsealad, kust üldse püüda ei tohi,
08:08
These placeskohti, when we protectkaitsta them,
siis teevad, kui me neid kohti kaitseme.
08:10
if we comparevõrdlema them to unprotectedkaitsmata areasalad nearbyläheduses, this is what happensjuhtub.
Kui võrdleme neid kõrvalasuvate, kaitsmata aladega, siis selgub järgmine.
08:12
The numbernumber of speciesliigid increasessuureneb 21 percentprotsenti;
Liikide arvukus kasvab 21 protsenti.
08:15
so if you have 1,000 speciesliigid
Nii et teil on 1000 liiki, siis
08:17
you would expectoota 200 more in a marineMarine reservereservi.
kaitsealal peaks oodatavalt olema 200 võrra rohkem.
08:19
This is very substantialmahukas.
See on väga suur vahe.
08:21
The sizesuurus of organismsorganismid increasessuureneb a thirdkolmas,
Organismide suurus kasvab kolmandiku võrra.
08:23
so your fishkala are now this bigsuur.
Nii et teie kalad on nüüd nii suured.
08:26
The abundancearvukus, how manypalju fishkala you have perper squareruut metermeeter,
Küllus - kui mitu kala teil on ruutmeetri kohta -
08:28
increasessuureneb almostpeaaegu 170 percentprotsenti.
kasvab peaaegu 170 protsenti.
08:31
And the biomassbiomass -- this is the mostkõige rohkem spectacularsuurepärane changemuutus --
Ja biomass - see on kõige silmapaistvam muutus -
08:34
4.5 timeskorda greatersuurem biomassbiomass
on keskmiselt 4,5 korda suurem
08:37
on averagekeskmine, just after fiveviis to sevenseitse yearsaastaid.
ja seda vaid 5 kuni 7 aasta pärast.
08:39
In some placeskohti up to 10 timeskorda
Mõne kohas on biomass kaitsealal
08:41
largersuurem biomassbiomass insidesees the reservesreservid.
koguni kuni 10 korda suurem.
08:43
So we have all these things
Nii et meil on kaitsealal kõik need olendid,
08:46
insidesees the reservereservi that growkasvatada, and what do they do?
mis kasvavad, ja mida nad siis teevad?
08:49
They reproducepaljundada. That's populationelanikkonnast biologybioloogia 101.
Paljunevad. See on populatsiooni-bioloogia A ja B.
08:52
If you don't killtappa the fishkala, they take a longerkauem time to diesurra,
Kui te kalu ei tapa, siis läheb neil surmani kauem aega,
08:54
they growkasvatada largersuurem and they reproducepaljundada a lot.
nad kasvavad suuremaks ja saavad palju järglasi.
08:57
And samesama thing for invertebratesselgrootud. This is the examplenäide.
Sama kehtib selgrootute kohta. Siin on näide.
09:00
These are eggmuna casesjuhtudel
Need on munakoored
09:02
laidlaid by a snailtigu off the coastrannikul of ChileTšiili,
Tšiili ranniku lähedal elava teo munadest.
09:04
and this is how manypalju eggsmunad they laypanema on the bottompõhja.
Ja tigu muneb merepõhja nii palju mune.
09:06
OutsideVäljaspool the reservereservi,
Kaitsealast väljaspool
09:09
you cannotei saa even detectavastada this.
pole seda isegi võimalik märgata.
09:11
One pointpunkt threekolm millionmiljonit eurot eggsmunad perper squareruut metermeeter
1,3 miljonit muna ruutmeetri kohta
09:13
insidesees the marineMarine reservereservi where these snailsteod are very abundantrikkalik.
sellel samal kaitsealal, kus neid tigusid on niigi tohutul hulgal.
09:16
So these organismsorganismid reproducepaljundada,
Nii need organismid paljunevad.
09:20
the little larvaevastsed juvenilesnoorkalade spillkõrvalmõju over,
Väikesi noori tõuke sünnib ülevoolavalt palju,
09:23
they all spillkõrvalmõju over,
nad kõik voolavad üle
09:25
and then people can benefitkasu from them outsideväljaspool too.
ja ka inimesed väljaspool saavad neist kasu.
09:27
This is in the BahamasBahama: NassauNassau grouperryhmittelijä.
See on Nassau huntahven Bahama saartel.
09:29
HugeSuur abundancearvukus of groupersvõistlejaid insidesees the reservereservi,
Kaitselal on huntahvenaid tohutult palju.
09:31
and the closerlähemale you get to the reservereservi,
Ja mida lähemale kaitsealale minna,
09:33
the more fishkala you have.
seda rohkem seal kalu leidub.
09:35
So the fishermenkalurid are catchingpüüdmine more.
Nii et kalamehed saavad suurema saagi.
09:37
You can see where the limitspiirangud of the reservereservi are
Võite näha, kust jookseb kaitseala piir,
09:39
because you see the boatspaadid linedvooderdatud up.
sest paadid on ilusti reas näha.
09:41
So there is spillkõrvalmõju over;
Nii et on ka ülevool.
09:43
there are benefitskasu beyondkaugemale the boundariespiirid of these reservesreservid
See on kasu, mis ulatub kaitseala piiridest väljapoole
09:45
that help people around them,
ja mida ümbritsevad inimesed kasutada saavad,
09:47
while at the samesama time
kuid samal ajal
09:49
the reservereservi is protectingkaitsmine
kaitseb kaitseala
09:51
the entireterve habitatelupaik. It is buildinghoone resiliencevastupidavus.
kogu asuala ja suurendab vastupidavust.
09:53
So what we have now --
See, mis meil praegu on
09:57
or a worldmaailm withoutilma reservesreservid --
- maailm ilma kaitsealadeta -
09:59
is like a debitdeebet accountkonto
meenutab pangakontot,
10:01
where we withdrawtagasi võtta all the time
kust me pidevalt raha välja võtame
10:03
and we never make any deposittagatisraha.
ja midagi tagasi ei pane.
10:05
ReservesReservid are like savingskokkuhoid accountskontod.
Kaitsealad on nagu säästukontod;
10:07
We have this principalpõhisumma that we don't touchpuudutage;
meil on kapital, mida me ei puutu
10:09
that producestoodab returnstagastab,
ja mis toodab protsente,
10:11
socialsotsiaalne, economicmajanduslik and ecologicalökoloogiline.
sotsiaalses, majanduslikus ja ökoloogilises plaanis.
10:13
And if we think about the increasesuurendama of biomassbiomass insidesees the reservesreservid,
Ja kui me mõtleme biomassi suurenemisele kaitsealadel,
10:16
this is like compoundühend interesthuvi.
siis see on nagu liitprotsendiline kasvamine.
10:19
Two examplesnäited, again,
Veel kaks näidet, kuidas
10:22
of how these reservesreservid can benefitkasu people.
need kaitsealad inimestele kasu toovad.
10:24
This is how much fishermenkalurid get
Nii palju saavad Keenia kalamehed
10:27
everydayiga päev in KenyaKenya, fishingKalastamine
iga päev kala püüdes saaki,
10:30
over a seriesseeria of yearsaastaid,
kalastades aastast aastasse
10:32
in a placekoht where
paigas, kus ei ole
10:34
there is no protectionkaitse; it's a free-for-allkõigile tasuta.
mingit kaitset, kõik on vabalt võtta.
10:36
OnceÜks kord the mostkõige rohkem degradingalandav fishingKalastamine gearkäik,
Kui kõige kahjulikum kalastusviis
10:39
seineSeine netsvõrgud, were removedeemaldatud,
- noodapüük - ära keelati,
10:42
the fishermenkalurid were catchingpüüdmine more.
hakkasid kalamehed rohkem saaki saama.
10:44
If you fishkala lessvähem, you're actuallytegelikult catchingpüüdmine more.
Kui püüate vähem, saate tegelikult rohkem saaki.
10:46
But if we addlisama the no-takenr-võtta reservereservi on topüleval of that,
Aga kui liidame siia otsa kaitsealad, kust püüda ei tohi,
10:49
the fishermenkalurid are still makingtegemine more moneyraha
siis teenivad kalamehed ikkagi rohkem raha,
10:51
by fishingKalastamine lessvähem around an areaala that is protectedkaitstud.
püüdes kaitseala läheduses vähem.
10:53
AnotherTeise examplenäide:
Teine näide:
10:56
NassauNassau groupersvõistlejaid in BelizeBelize in the MesoamericanMesoamerican ReefReef.
Nassau huntahven Belize'is, Vahe-Ameerika riffil.
10:58
This is grouperryhmittelijä sexsugu,
See siin on huntahvenate seks
11:01
and the groupersvõistlejaid aggregateagregaat around the fulltäis moonskuuid
ja huntahvenad kogunevad täiskuu ajal parvedesse
11:03
of DecemberDetsember and JanuaryJaanuar for a weeknädal.
nädalaks ajaks detsembris ja jaanuaris.
11:05
They used to aggregateagregaat up to the
Vanasti oli neid kobaras koos kuni
11:08
tenskümneid of thousandstuhat, 30,000 groupersvõistlejaid about this bigsuur
kümneid tuhandeid, 30 000 umbes nii suurt huntahvenat
11:11
in one hectarehektari, in one aggregationliitmine.
ühe hektari kohta, ühes suures kobaras.
11:13
FishermenKalurid knewteadis about these things; they caughtpüütud them, and they depletedkahanenud them.
Kalamehed teadsid seda, püüdsid neid ja ammendasid kogu populatsiooni.
11:16
When I wentläksin there for the first time in 2000,
Kui läksin sinna esimest korda, aastal 2000,
11:19
there were only 3,000 groupersvõistlejaid left.
siis oli alles vaid 3000 huntahvenat.
11:22
And the fishermenkalurid were authorizedlubatud to catchsaak 30 percentprotsenti
Ja kalameestel oli lubatud püüda kogu kudevast
11:24
of the entireterve spawningkudemise populationelanikkonnast everyigaüks yearaastas.
populatsioonist kuni 30 protsenti aastas.
11:27
So we did a simplelihtne analysisanalüüsimine,
Tegin siis lihtsa analüüsi
11:30
and it doesn't take rocketraketi scienceteadus
ja selleks ei pea olema kosmoseteadlane,
11:32
to figurejoonis out that, if you take 30 percentprotsenti everyigaüks yearaastas,
arvutamaks välja, et kui võtta 30 protsenti aastas,
11:34
your fisherykalandus is going to collapsekollaps very quicklykiiresti.
siis vajub sinu kalandus väga kiiresti kokku.
11:36
And with the fisherykalandus, the entireterve reproductivepaljunemine abilityvõime
Ja koos kalandusega sureb välja ka terve
11:38
of the speciesliigid goesläheb extinctväljasurnud.
selle liigi võime end taastoota.
11:40
It happenedjuhtus in manypalju placeskohti around the CaribbeanKariibi mere saared.
Seesama toimus mitmes kohas Kariibi mere ümbruses.
11:42
And they would make 4,000 dollarsdollarit perper yearaastas,
Ja nad teenisid kokku 4000 dollarit aastas
11:45
totalkokku, for the entireterve fisherykalandus,
kogu oma kalatööstuse peale,
11:47
severalmitu fishingKalastamine boatspaadid.
mitme püügialusega.
11:49
Now, if you do an economicmajanduslik analysisanalüüsimine
Kui teha majanduslik analüüs
11:52
and projectprojekt what would happenjuhtuda
ja ennustada, mis toimuma hakkab,
11:54
if the fishkala were not cutlõigake,
kui kalu ei hävitata,
11:56
if we broughttõi kaasa just 20 diverssukeldujad
kui me kasutame vaid 20 sukeldujat
11:58
one monthkuus perper yearaastas,
ühe kuu jooksul aastas,
12:00
the revenuetulu would be more than 20 timeskorda higherkõrgem
siis oleks tulu 20 korda suurem.
12:02
and that would be sustainablejätkusuutlik over time.
Ja see oleks jätkusuutlik pikas perspektiivis.
12:05
So how much of this do we have?
Kui palju meil seda siis tehakse?
12:08
If this is so good, if this is suchselline a no-brainerlihtne, how much of this do we have?
Kui see on nii hea, nii enesestmõistetav, kui palju seda siis tehakse?
12:10
And you alreadyjuba heardkuulnud that
Ja te juba kuulsite,
12:13
lessvähem than one percentprotsenti of the ocean'sOcean's protectedkaitstud.
et kaitse all on vähem kui üks protsent maailmamerest.
12:15
We're gettingsaada closerlähemale to one percentprotsenti now,
Oleme hakanud ühele protsendile lähemale saama,
12:17
thanksaitäh to the protectionskaitstud of the ChagosChagos ArchipelagoSaarestik,
tänu Chagose saarestiku kaitsealade loomisele.
12:19
and only a fractionfraktsioon of this is fullytäielikult protectedkaitstud from fishingKalastamine.
Vaid murdosa sellest on kalapüügi eest täielikult kaitstud.
12:21
ScientificTeadusliku studiesuuringud recommendsoovitame that at leastvähemalt 20 percentprotsenti
Teadusuuringud soovitavad, et vähemalt 20 protsenti
12:25
of the oceanookean should be protectedkaitstud.
maailmamerest peaks olema kaitse all.
12:27
The estimatedhinnanguline rangevahemikus is betweenvahel 20 and 50 percentprotsenti
20 ja 50 protsendi vahele jääb ennustatav suurus,
12:30
for a seriesseeria of goalseesmärgid of biodiversitybioloogilise mitmekesisuse
mis on vajalik bioloogilise mitmekesisuse
12:32
and fisherykalandus enhancementlisaseade and resiliencevastupidavus.
ja kalade arvukuse kasvu ning vastupidavuse jaoks.
12:34
Now, is this possiblevõimalik? People would askküsi: How much would that costmaksumus?
Kuidas oleks see siis võimalik? Inimesed küsivad: mis see maksab?
12:37
Well, let's think about
Kuid mõtleme selle peale,
12:40
how much we are payingmaksavad now
kui palju me praegu maksame
12:42
to subsidizerahastavad fishingKalastamine:
kalanduse subsideerimiseks.
12:44
35 billionmiljardit eurot dollarsdollarit perper yearaastas.
35 miljardit dollarit aastas.
12:47
ManyPaljud of these subsidiessubsiidiumid go to destructivehävitava fishingKalastamine practicestavad.
Paljud neist subsiidiumitest toetavad hävitavaid kalapüügiviise.
12:51
Well, there are a couplepaar estimatesprognoosid
On tehtud mõned hinnangud,
12:54
of how much it would costmaksumus to createloo
kui palju maksaks kaitsealade
12:56
a networkvõrk of protectedkaitstud areasalad
võrgu loomine, mis kataks
12:58
coveringmis hõlmab 20 percentprotsenti of the oceanookean
20 protsenti maailmamerest,
13:00
that would be only a fractionfraktsioon
ja see oleks vaid murdosa sellest,
13:02
of what we are now payingmaksavad;
mida me praegu maksame,
13:04
the governmentvalitsus handskäed out to a fisherykalandus
mida valitsus jagab kalatööstusele,
13:06
that is collapsingahendamine.
mis on kokku kukkumas.
13:08
People are losingkaotada theiroma jobstöökohad because the fisherieskalandus are collapsingahendamine.
Inimesed jäävad töötuks, sest kalatööstused vajuvad kokku.
13:10
A creationloomine of a networkvõrk of reservesreservid
Kaitsealade võrgu loomine pakuks
13:13
would providepakkuda directotsene employmenttööhõive for more than a millionmiljonit eurot people
otseselt uusi töökohti rohkem kui miljonile inimesele,
13:15
pluspluss all the secondarysekundaarne jobstöökohad and all the secondarysekundaarne benefitskasu.
lisaks kõik kaudselt tekkivad töökohad ja kasutegurid.
13:17
So how can we do that?
Kuidas me saaksime seda teha?
13:20
If it's so clearselge that these savingskokkuhoid accountskontod
Kui on niivõrd selge, et need säästukontod
13:22
are good for the environmentkeskkond and for people,
on keskkonna ja inimeste jaoks nii head,
13:25
why don't we have 20, 50 percentprotsenti of the oceanookean?
siis miks ei ole 20 või 50 protsenti ookeanist kaitstud?
13:28
And how can we reachjõudma that goaleesmärk?
Kuidas me jõuaksime selle eesmärgini?
13:31
Well, there are two waysviisid of gettingsaada there.
Sinna jõudmiseks on kaks võimalust.
13:34
The trivialtriviaalne solutionlahendus is to createloo really largesuur protectedkaitstud areasalad
Kõige lihtsam oleks luua väga suured kaitsealad
13:37
like the ChagosChagos ArchipelagoSaarestik.
nagu Chagose saarestikus.
13:40
The problemprobleem is that we can createloo these largesuur reservesreservid
Probleem on aga selles, et neid suuri kaitsealasid
13:42
only in placeskohti where there are no people, where there is no socialsotsiaalne conflictkonflikt,
saab luua vaid paigus, kus pole inimesi, pole sotsiaalseid konflikte,
13:45
where the politicalpoliitiline costmaksumus is really lowmadal
kus selle poliitiline hind on väga madal
13:48
and the economicmajanduslik costmaksumus is alsoka lowmadal.
ja samuti majanduslik hind.
13:50
And a fewvähe of us, a fewvähe organizationsorganisatsioonid in this roomtuba and elsewheremujal
Mõned meist, mõned organisatsioonid siin ruumis ja mujal
13:53
are workingtöötav on this.
töötavad selle kallal.
13:56
But what about the restpuhata of the coastrannikul of the worldmaailm,
Aga mis saab ülejäänud maailma rannikualadest,
13:58
where people liveelus and make a livingelamine out of fishingKalastamine?
kus inimesed elavad ja teenivad kalapüügiga elatist?
14:00
Well, there are threekolm mainpeamine reasonspõhjustel why
On kolm peamist põhjust, miks meil
14:04
we don't have tenskümneid of thousandstuhat of smallväike reservesreservid:
ei ole kümneid tuhandeid väikseid kaitsealasid.
14:06
The first one is that people have no ideaidee
Esiteks, inimestel pole aimugi,
14:09
what marineMarine reservesreservid do,
mida merekaitseala teeb.
14:11
and fishermenkalurid tendkipuvad to be really, really defensivekaitsev
Kalamehed asuvad end harilikult väga innukalt
14:14
when it comestuleb to regulatingreguleerimine or closingsulgemine
kaitsma, kui on juttu mingi ala piiramisest
14:17
an areaala, even if it's smallväike.
või sulgemisest, isegi väikese ala.
14:19
SecondTeine, the governancejuhtimine is not right
Teiseks on paigast ära kaitsealade valitsemine,
14:21
because mostkõige rohkem coastalrannikuäärne communitieskogukonnad around the worldmaailm
kuna enamikel rannikuäärsetel omavalitsustel
14:23
don't have the authorityasutus
puudub õigus loodusvarasid kontrollida
14:25
to monitorekraan the resourcesressursse to createloo the reservereservi and enforcejõustada it.
ning luua ja kontrollida kaitsealasid.
14:27
It's a topüleval down hierarchicalhierarhiline structurestruktuur
See on ülevalt alla liikuv hierarhiline
14:30
where people wait for
struktuur, kus inimesed ootavad
14:32
governmentvalitsus agentsained to come
valitsusametnike taga.
14:34
and this is not effectiveefektiivne. And the governmentvalitsus doesn't have enoughpiisav resourcesressursse.
Ja see pole otstarbekas. Ning valitsusel pole piisavalt ressursse.
14:36
WhichMis takes us to the thirdkolmas reasonpõhjus,
Mis viib meid kolmanda põhjuse juurde.
14:39
why we don't have manypalju more reservesreservid,
Meil pole rohkem kaitsealasid sellepärast,
14:41
is that the fundingrahastamine modelsmudelid have been wrongvalesti.
et finantseerimise mudel on vale.
14:44
NGOsValitsusvälised organisatsioonid and governmentsvalitsused
Mittetulundusühingud ja valitsused
14:47
spendkulutama a lot of time and energyenergia and resourcesressursse
kulutavad palju aega, energiat ja vahendeid
14:49
in a fewvähe smallväike areasalad, usuallytavaliselt.
reeglina vaid mõnes kitsas valdkonnas.
14:52
So marineMarine conservationkaitse and coastalrannikuäärne protectionkaitse
Nii et mere- ja rannikualade kaitse
14:55
has becomesaada a sinkvalamu for governmentvalitsus or philanthropicfilantroopne moneyraha,
on muutunud valitsuse ja heategevusrahade äravoolutoruks
14:57
and this is not sustainablejätkusuutlik.
ning see pole jätkusuutlik.
15:00
So the solutionslahendused are just
Nii et vastus seisneb
15:02
fixingfikseerimine these threekolm issuesküsimused.
nende kolme probleemi lahendamises.
15:04
First, we need to developarenema a globalglobaalne awarenessteadlikkus campaignkampaania
Esiteks tuleb käima lükata globaalne kampaania,
15:06
to inspireinspireerima localkohalik communitieskogukonnad and governmentsvalitsused
mis teavitab ja inspireerib kohalikke elanikke ja valitsusi
15:09
to createloo no-takenr-võtta reservesreservid
looma kaitsealasid, kust ei tohi midagi püüda
15:12
that are better than what we have now.
ja mis on paremad, kui olemasolevad kaitsealad.
15:14
It's the savingskokkuhoid accountskontod
See on säästukonto võrdluses
15:16
versusversus the debitdeebet accountskontod with no depositshoiused.
pangakontoga, kuhu me midagi sisse ei kanna.
15:18
SecondTeine, we need to redesignümber kujundada our governancejuhtimine
Teiseks tuleb ümber korraldada valitsussüsteem,
15:21
so conservationkaitse effortsjõupingutusi can be decentralizeddetsentraliseeritud,
nii et loodushoid oleks detsentraliseeritud,
15:23
so conservationkaitse effortsjõupingutusi don't dependsõltuvad on
ega sõltuks enam
15:26
work from NGOsValitsusvälised organisatsioonid
mittetulundusühingute tööst
15:29
or from governmentvalitsus agenciesasutused
või valitsusasutuste tööst
15:31
and can be createdloodud by the localkohalik communitieskogukonnad,
ja oleks kohalike elanike kätes,
15:33
like it happensjuhtub in the PhilippinesFilipiinid and a fewvähe other placeskohti.
nagu see toimib juba Filipiinidel ja ka mõnel pool mujal.
15:35
And thirdkolmas, and very importantoluline,
Ja kolmandaks, mis on väga oluline,
15:38
we need to developarenema newuus businessäri modelsmudelid.
tuleb välja töötada uued äriplaanid.
15:40
The philanthropyfilantroopia sinkvalamu as the only way to createloo reservesreservid
Heategevus kui ainus rahakraan kaitsealade loomiseks
15:43
is not sustainablejätkusuutlik.
ei ole jätkusuutlik.
15:46
We really need to developarenema modelsmudelid, businessäri modelsmudelid,
Meil on tõesti vaja luua äriplaanid,
15:48
where coastalrannikuäärne conservationkaitse
kus rannikualade säästmine
15:51
is an investmentinvesteeringud,
on investeering.
15:54
because we alreadyjuba know
Sest me juba teame,
15:56
that these marineMarine reservesreservid providepakkuda
et need merekaitsealad toovad tulu
15:58
socialsotsiaalne, ecologicalökoloogiline and economicmajanduslik benefitskasu.
nii sotsiaalses, ökoloogilises kui majanduslikus mõttes.
16:00
And I'd like to finishlõpetama with one thought,
Soovin lõpetuseks öelda ühe mõtte,
16:03
whichmis is that no one
nimelt seda, et mitte ükski
16:06
organizationorganisatsioon aloneüksi
organisatsioon üksinda
16:08
is going to savesalvestage the oceanookean.
ei saa ookeani päästa.
16:10
There has been a lot of competitionkonkurentsi in the pastminevik,
Selle pärast on varem palju võisteldud.
16:12
and we need to developarenema
Me peame välja arendama
16:15
a newuus modelmudel of partnershippartnerlus,
uue mudeli partnerluse jaoks,
16:17
trulytõesti collaborativekoostööl,
mis tõesti soodustab koostööd,
16:19
where we are looking for complementingtäiendavad,
kus me püüame üksteist täiendada,
16:21
not substitutingasendades.
mitte asendada.
16:23
The stakespanused are just too highkõrge
Panused on lihtsalt liiga kõrged,
16:25
to continuejätkake the way we are going.
et jätkata praegusel teel.
16:27
So let's do that. Thank you very much.
Nii et tehkem seda.
16:29
(ApplauseAplaus)
Tänan teid väga.
16:31
ChrisChris AndersonAnderson: Thank you EnricEnric.
Chris Anderson: tänan sind, Enric.
16:39
EnricEnric SalaSala: Thank you.
Enric Sala: tänan.
16:41
CACA: That was a masterfulvõimukas jobtöökoht
Chris Anderson: see oli meisterlik töö,
16:44
of pullingtõmmates things togetherkoos.
kuidas sa kõik asjad kokku võtsid.
16:46
First of all, your pyramidpüramiid, your invertedümberpööratud pyramidpüramiid,
Esiteks sinu püramiid, pahupidi keeratud püramiid,
16:48
showingnäidates 85 percentprotsenti biomassbiomass in the predatorsröövloomad,
mis näitas kiskjate biomassiks 85 protsenti,
16:51
that seemstundub impossiblevõimatu.
see tundub võimatu.
16:53
How could 85 percentprotsenti
Kuidas saab 85 protsenti
16:55
surviveellu jääma on 15 percentprotsenti?
elada 15 protsendi peal?
16:58
ESES: Well, imaginekujutan ette that you have two gearspüügivahendid
Enric Sala: aga mõelge, et teie kellal
17:00
of a watch, a bigsuur one and a smallväike one.
on kaks seierit, suur ja väike.
17:03
The bigsuur one is movingliikudes very slowlyaeglaselt, and the smallväike one is movingliikudes fastkiire.
Suur seier liigub väga aeglaselt ja väike väga kiiresti.
17:05
That's basicallypõhimõtteliselt it.
Põhimõtteliselt selles ongi asi.
17:08
The animalsloomad at the lowermadalam partsosad of the foodtoit chainkett,
Toiduahelas allpool paiknevad loomad
17:10
they reproducepaljundada very fastkiire; they growkasvatada really fastkiire; they producetoota millionsmiljonid of eggsmunad.
paljunevad väga kiiresti, kasvavad väga kiiresti, munevad miljoneid mune.
17:13
Up there, you have sharkshaid and largesuur fishkala that liveelus 25, 30 yearsaastaid.
Ülemises otsas on haid ja suured kalad, kes elavad 25-30 aastat.
17:16
They reproducepaljundada very slowlyaeglaselt; they have a slowaeglane metabolismainevahetus;
Nad paljunevad väga aeglaselt. Neil on aeglane ainevahetus.
17:19
and, basicallypõhimõtteliselt, they just maintainsäilitada theiroma biomassbiomass.
Ja põhimõtteliselt nad lihtsalt säilitavad oma biomassi.
17:22
So, basicallypõhimõtteliselt, the productiontootmine surplusülejääk of these guys down there
Nii et nende põhjas asuvate tegelaste tootmise ülejääk
17:24
is enoughpiisav to maintainsäilitada this biomassbiomass
on piisav, et toita ära see biomass,
17:27
that is not movingliikudes.
mis ei liigu.
17:29
They are like capacitorskondensaatorid of the systemsüsteem.
Nad on nagu süsteemi kondensaatorid.
17:31
CACA: That's very fascinatinghuvitav.
Chris Anderson: See on väga põnev.
17:34
So, really, our picturepilt of a foodtoit pyramidpüramiid
Nii et tegelikult meie pilt toidupüramiidist
17:36
is just -- we have to changemuutus that completelytäielikult.
on lihtsalt - me peame selle täiesti ümber muutma.
17:38
ESES: At leastvähemalt in the seasmered.
Enric Sala: vähemalt mere puhul küll.
17:40
What we foundleitud in coralkorall reefskarid is that the invertedümberpööratud pyramidpüramiid
Korallrahude puhul leidsime, et see pahupidi püramiid
17:43
is the equivalentsamaväärne of the SerengetiSerengeti,
oleks Serengetiga võrreldes
17:45
with fiveviis lionslõvid perper wildebeestGNU.
viis lõvi ühe saaklooma kohta.
17:47
And on landmaa, this cannotei saa work.
Ja kuival maal see asi ei toimiks.
17:49
But at leastvähemalt on coralkorall reefskarid are systemssüsteemid
Kuid korallrahude puhul on olemas süsteem,
17:51
where there is a bottompõhja componentkomponent with structurestruktuur.
kus kõige alumisel komponendil on struktuur.
17:53
We think this is universaluniversaalne.
Meie arvates kehtib see kõikjal.
17:55
But we have startedalgas studyingõpib pristinerikkumatu reefskarid
Kuid puutumata rahusid oleme hakanud
17:57
only very recentlyhiljuti.
uurima alles väga hiljuti.
18:00
CACA: So the numbersnumbrid you presentedesitatud really are astonishinghämmastav.
Chris Anderson: Numbrid, mis sa esitasid, on tõesti hämmastavad.
18:02
You're sayingöeldes we're spendingkulutused 35 billionmiljardit eurot dollarsdollarit
Sa ütled, et kulutame praegu 35 miljardit dollarit
18:05
now on subsidiessubsiidiumid.
subsiidiumite maksmiseks.
18:07
It would only costmaksumus 16 billionmiljardit eurot to setseatud up
Aga kaitsealade loomine maksaks
18:09
20 percentprotsenti of the oceanookean as
ainult 16 miljardit, et 20 protsenti
18:11
marineMarine protectedkaitstud areasalad
ookeanist kaitse alla võtta,
18:14
that actuallytegelikult give newuus livingelamine choicesvalikud
mis tegelikult pakuks kaluritele
18:16
to the fishermenkalurid as well.
ka uusi eluvõimalusi.
18:18
If the worldmaailm was a smartertargem placekoht,
Kui maailm oleks targem,
18:20
we could solvelahendada this problemprobleem for negativenegatiivne 19 billionmiljardit eurot dollarsdollarit.
lahendaksime selle võrrandi miinus 19 miljardi dollariga.
18:22
We'veMe oleme got 19 billionmiljardit eurot to spendkulutama on healthtervis carehooli or something.
Meil oleks 19 miljardit tervishoiu või millegi muu jaoks.
18:25
ESES: And then we have the under-performancekesistele tulemustele of fisherieskalandus
Enric Sala: Ja võtame arvesse kalanduse alatootlikkuse,
18:27
that is 50 billionmiljardit eurot dollarsdollarit.
mis on 50 miljardit dollarit.
18:30
So again, one of the bigsuur solutionslahendused is
Nii et jällegi, üks suur lahendus oleks,
18:33
have the WorldMaailma TradeKaubanduse OrganizationOrganisatsiooni shiftingüleminek the subsidiessubsiidiumid
kui Maailma Kaubandusorganisatsioon suunaks
18:35
to sustainablejätkusuutlik practicestavad.
subsiidiumid ümber jätkusuutlike meetodite toetuseks.
18:37
CACA: Okay, so there's a lot of examplesnäited that I'm hearingära kuulata out there
Chris Anderson: Hästi, ma kuulen mitmeid näiteid, mis
18:40
about endinglõpeb this subsidiessubsiidiumid madnesshullus.
toetavad rumalate subsiidiumite lõpetamist.
18:42
So thank you for those numbersnumbrid.
Nii et tänan sind nende numbrite eest.
18:44
The last one'süks a personalisiklik questionküsimus.
Viimane küsimus on isiklik.
18:46
A lot of the experiencekogemus of people here
Paljude inimeste kogemus siin,
18:48
who'vekes on been in the oceansookeanid for a long time
kes on ookeaniga kaua seotud olnud, nad on
18:50
has just been seeingnähes this degradationlagunemine, the placeskohti they saw that were beautifulilus
näinud seda taandarengut, kuidas kaunid paigad nende silme all
18:52
gettingsaada worsehalvem, depressingmasendav.
halvemaks muutuvad, see on masendav.
18:55
Talk to me about the feelingtunne that you mustpeab have experiencedkogenud
Räägi, mis tunne sind valdas,
18:57
of going to these pristinerikkumatu areasalad
kui sa käisid läbi neid puutumata kohti
18:59
and seeingnähes things comingtulemas back.
ja nägid, kuidas asjad taastuvad.
19:02
ESES: It is a spiritualvaimne experiencekogemus.
Enric Sala: See on spirituaalne kogemus.
19:05
We go there to try to understandmõista the ecosystemsökosüsteemid,
Me läheme sinna, et püüda ökosüsteemidest aru saada,
19:08
to try to measuremõõta or countloota fishkala and sharkshaid
püüda mõõta või kokku lugeda kalu ja haisid
19:10
and see how these placeskohti are differenterinevad from the placeskohti we know.
ning näha, kuidas need paigad erinevad meile tuntud kohtadest.
19:13
But the bestparim feelingtunne
Aga kõige parem tunne
19:16
is this biophiliabiophilia that E.O. WilsonWilson talkskõnelused about,
on see loodusearmastus, millest räägib E.O. Wilson,
19:19
where humansinimesed have this sensemeel of aweaukartust and wonderimesta
kus inimesed tunnevad imetlust ja aukartust
19:21
in frontees of untamedtaltsutamata natureloodus, of rawtoores natureloodus.
taltsutamata looduse, toore looduse ees.
19:24
And there, only there,
Ja seal, ainult seal
19:27
you really feel that you are partosaliselt of a largersuurem thing
võite tõesti tunda, et olete osake millestki suuremast,
19:29
or of a largersuurem globalglobaalne ecosystemökosüsteem.
osake suuremast globaalsest ökosüsteemist.
19:32
And if it were not for these placeskohti that shownäidata hopelootust,
Ja kui ei oleks neid kohti, mis lootust annavad,
19:35
I don't think I could continuejätkake doing this jobtöökoht.
siis ma ei usu, et suudaksin selle tööga jätkata.
19:38
It would be just too depressingmasendav.
See oleks liiga masendav.
19:40
CACA: Well, EnricEnric, thank you so much for sharingjagamine
Chris Anderson: Enric, tänan sind väga,
19:42
some of that spiritualvaimne experiencekogemus with us all. Thank you.
et jagasid meie kõigiga oma spirituaalset kogemust. Aitäh.
19:44
ESES: Thank you very much.
Enric Sala: Tänan teid väga!
19:46
Translated by Kaur Sinissaar
Reviewed by Majgrit Kallavus

▲Back to top

About the speaker:

Enric Sala - Marine ecologist
Working at the intersection of science and policy, Enric Sala searches for the last pristine marine environments on Earth — and brings back data to help governments protect them.

Why you should listen

Enric Sala is a marine ecologist who fell in love with the sea growing up on the Mediterranean coast of Spain. Witnessing the harm people do to the oceans led him to dedicate his career to understand and find ways to mitigate human impacts on marine life.

Sala’s research aims at providing the essential amount of information needed for policy change. His research includes an important exploration component, searching for the last healthy marine ecosystems that can give us an understanding of the past and the present that can be used to inform the future. One of his present goals is to help protect the last pristine marine ecosystems worldwide. His scientific publications are widely recognized and used for real-world conservation efforts such as the creation of marine reserves. He is leading a global marine conservation initiative at National Geographic Society in Washington, D.C.

More profile about the speaker
Enric Sala | Speaker | TED.com